teisipäev, 19. detsember 2017

Ehku peal sündmuste kalender 2018

Jaanuar

05.01 Skulptor Sealküla Simson vihastab lõplikult majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni peale oma brändi löögi alla sattumise pärast ning patendeerib igaks juhuks ja kindluse mõttes taiese „Sittuv koer“, sest kunagi ei tea, milline jama kerkib valitsuses esile järgmisena.

18.01 Tondiraba Jäähallis avastatakse anomaalia – keegi tööd ei tee, aga raha tuleb. Venemaa on asja uurimiseks valmis toetama KAPO uurimisrühma FSB spetsialistidega.

30.01 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril hinnašokis soomlase, kes ülekuulamisel vaid noogutab ja vastab ametnike rõõmuks küsimustele lühidalt ning arusaadavalt „Joo-joo! Jo-joo!“

Veebruar

01.02 Reformierakonna liikmed avastavad ärgates, et torm on vaibunud ja Kallas on kahel pool. Erakondlik turvatunne saavutab enneolematud mõõtmed.

24.02 Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks korraldatud presidendi vastuvõtul ei suuda Vene suursaadik oma rõõmu tagasi hoida, sest ta on aastaid igatsenud kätelda oma lemmikmuinasjutu „Kuldvõtmeke“ peakangelasega.

29.02 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril soomlase, kelle autoga on eestlastest sõbrad korduvalt käinud Alko 1000 poest kangemat kraami ostmas. Protokoll jääb vormistamata, kuna selgub, et 2018. aasta veebruaris on ainult 28 päeva.

Märts

05.03 Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski taotleb Eesti elanike Lätis käimise maksustamist, aga põrkab vastu karmi isakätt.

08.03 Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski taotleb Eesti rahvusvahelise naistepäeva tühistamist, aga ei leia selles küsimuses emaarmu.

15.03 Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski taotleb oma sünnipäeval alkoholi müügi piiramist, aga ühendministeeriumi puhvetis vahetatakse taas vaid veiniriiuli asukohta.

30.03 Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski taotleb suure reede tühistamist, aga põrkab vastu Taevase Isa tahet.

31.03 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski, kellele korraldatakse Ikla piiripunktis profülaktiline loeng teemal „Väikesed valed, suured valed ja statistika“.

Aprill

01.04 Jüri Ratas räägib Saksa kantslerile Angela Merkelile kolmelauselise anekdoodi, mille jooksul kantsler jõuab end välja magada ja Unter der Lindenil kebabi süüa ning USA presidendile telefonitsi meelde tuletada, kust on pärit tema juured.

18.04 Mihheil Šaaksvili palub Eestilt poliitilist varjupaika ja Tartu linnapea kohta.

30.04 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril veel ühe soomlase, seejärel veel ühe ja siis veel ühe, kes kinnitavad nagu ühest suust, et kõik Lätist kaasaostetu on vaid oma tarbeks. Karistuseks näidatakse neile Tallinna ostukeskuste reklaame.

Mai
09.05 Aastatega vettinud põllumaa sülgab seemnekartuli välja. Minister Kadri Simsoni eestvedamisel jagatakse põllumeestele kartuli panemata jätmise toetust. Kõige perspektiivsemaks kartulimaaks hindab maaeluminister Tarmo Tamm Pärnu lennuvälja.

13.05 Sünoptik Taimi Paljak ei usu enam imedesse, aga näe, üks soe ja päikeseline päev aastas ikkagi on.

30.05 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril bussitäie soomlasi, kes ajavad kõik oma ostud bussijuhi kaela. Soome bussijuhi palgast ei piisa Eesti riigieelarve täitmiseks ja nii teeb rahandusministeerium eelarvelaekumiste kohta jälle uue prognoosi.

Juuni

01.06 – 22.06 Lätti suunduvatel maanteedel on liiklusummikud.

23.06 Jaanilaupäev. Liiklusvood Lätti peatuvad ööpäevaks.

25.06 Eesti jäätmekäitlejad löövad kokku maksumärkideta taarast saadavaid kasumeid.

30.06 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril bussitäie lätlasi, kes kinnitavad nagu ühest suust, et Eesti sõpradele ei vii nad mitte kui midagi – kõik on oma tarbeks. Siiski paluvad ametnikud viisakalt Läti valitsusele edasi öelda, et aeg oleks naabrite seljas liualskmine lõpetada.

Juuli

01.07 Maale on saabunud tasuta transport. Esimesed Lõuna-Eesti entusiastid üritavad priipääsmetega maakonnaliine kasutades Tallinna jõuda. Kuigi maakondade piirid tuleb ületada jalgsi, jõuavad võimekamad pealinna kahe ja poole päevaga.

16.07 Teist kuud sajab vihma. Riikliku ilmateenistuse töötajatele palgatakse appi psühholoog.

28.07 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril Toomas Hendrik Ilvese, kelle küberturvalisus on tagatud.

August

03.08 Uuringufirma Emor avaldab uuringutulemused, mille kohaselt elab Eestis kaks eestlast ja kolm leevikest, kes ei ole kunagi käinud Soomes.

17.08 Kolmandat kuud sajab vihma. Sünoptikud loobuvad suveilma ennustamisest ja hakkavad koostama ilmaprognoose talveks. „Selgeltnägijate tuleproov“ asendatakse „Ilmaennustajate vereprooviga“.

21.08 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril kaks Soome kodanikku, kes väidavad, et läksid ainult korraks Pärnus Tervise spaa taha jalutama ja sattusid ootamatult alkoparadiisi. Ametnikud toovad põhjanaabrid trahvidega pilvedelt alla.

September

01.09 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kiidab vigast eesti keelt, mis võimaldab noortel paremini aru saada raamatute sisust ja soovitab kõigil lugeda Osgar Ludzu „Gabzabead“.

30.09 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril alkoholi. Uurimise käigus selgub, et see on vahelejäämise hirmus imbunud sügavale maasse, kuid osal on ünnestunud siiski minema aurata.

Oktoober

08.10 Rahvusraamatukogus toimub ajalookonverents „Kas keegi mäletab veel Edgar Savisaart?“

03.08 Uuringufirma Emor avaldab uuringutulemused, mille kohaselt ei ela Eestis enam kedagi, kes poleks Lätist midagi kuulnud. Läti turismiamet korraldab Jevgeni Ossinovskile suurepärase turunduskampaania eest rikkaliku vastuvõtu Valmieramuiza õlleköögis.

November

01.11 Eesti poliitikasse pole jäänud ühtegi seakasvatajat ega inimest kes tunneks kedagi, kes tunneks seakasvatajat.

20.11 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril kaks kahtlaselt käituvat Eesti kodanikku, kes on otsustanud oma tarbimiseks lubatud alkoholi kogused viia üle piiri maos ja veresoontes.

Detsember

03.12 Tallinna linnapea Taavi Aas teatab viitega eelolevatele Riigikogu valimistele, et Tallinn on lõplikult valmis. Tänavapildis jääb edaspidi teha vaid nipet-näpet kosmeetilisi parandusi ja püstitada roheliste eestvedamisel Vabaduse väljakule Tauno Kangro pronksist ökoskulptuur-viadukt „Reidi tee“.

15.12 Eestlased on ummistanud Läti suunalise liikluse. Jevgeni Ossinovski tunnistab, et alkoholiralli organiseeriti valitsuse poolt elanike liikumisharjumuste muutmiseks Rail Balticu projekti huvides. Emajõe kaldale tselluloositehase rajamise vajalikkuse tõendamiseks on valitsusel kavas 2019. aastal korraldada tualettpaberi defitsiit.

31.12 Maksu- ja Tolliamet peab Läti piiril kinni kõik, kelle suu on joomiseks.



teisipäev, 5. september 2017

Merivälja on Eesti uinamuina pealinn?

Põnevusseriaal „Merivälja“
Stsenarist - Indrek Hargla
Režissöör - Triin Ruumet
Operaator - Madis Reimund
Helilooja - Taavi Aavik  
Produtsen t- Ken Saan 
Osades: Lauli Otsar, Merle Palmiste, Andres Lepik, Argo Aadli, Andrus Vaarik, Theodor Tabor, Lee Trei, Kärt Kross, Tõnn Lamp, Kristo Viiding, Tarvo Krall, Kait Kall, Olav Osolin, Maria Avdjushko, Rain Tolk, Indrek Hargla jpt.  
Esilinastus TV3, 4. september 2017

Kardan, et varsti hakkavad Merivälja rikkurid protesteerima nagu Tartu Madruse tänava omad, sest eile TV3-s näidatud põnevusseriaali „Merivälja“ esimene osa maalis asumist vananeva elanikkonnaga, uimase, väsinud ning vaimuvaese pildi, mis ei vasta kindlasti rohelise linnaosa jõukamate inimeste ootustele.
Asusin seriaali vaatama suure elevusega, osalt reklaami mõjul, teisalt aga lootsin tegijate nimesid vaadates – eriti Hargla ja Ruumet – et nüüd näeb üle pika aja head kodumaist põnevusseriaali, aga võta näpust. Nähtu tempo oli nii aeglane ja dialoogid nii „Õnne 13“-le sarnased, et lõppu ma ei suutnudki ära vaadata. Aga see on paraku paljude kodumaiste seriaalide viga, et reklaamid on köitvamad ja sageli ka pikemad kui seeriafilmide sisu.  
Samas on lisaks end varem korduvalt tõestanud stsenaristile ja režissöörile seriaali kaasatud väga head näitlejad – miks siis nende etteaste teleekraanil vaatajaid ei köida?
Minu meelest on peamine probleem seriaali tempos ja vähemalt esimeses osas oli sündmuste kulgemises liiga vähe ootamatuid pöördeid või olid need liiga pehmelt välja mängitud.
Samuti oleks pidanud müstikat muusika ja valguse abil kontrastsemalt esile tooma – moodne digitehnoloogia võimaldab seda ju suhteliselt lihtsasti.
Kuna seriaali tegevus toimub 90ndatel, siis ma mõistan, miks on olnud kiusatus režissööriks palgata Triin Ruumet, aga tundub, et selles formaadis, mis on pealegi reklaamipausidega hakitud, ei suuda ta tollast esteetikat piisavalt veenvalt esitada, millest on muidugi kahju.
Heas põnevusseriaalis peab olema mõrvu, raju seksi ja huumorit. Viimast natuke oli, sest väikest teenet paluvad porgandihäälsed telefonikõned meenutasid lapsepõlves kuuldud õuduslugu „Kollased käed“ – kohe tulevad tuppa ja kägistavad su ära.
Üldiselt olen segaduses, aga ootan teise osa ära, äkki läheb elu Meriväljal veel põnevaks, muidu kinnistub televaatajale küll aedlinnast kuvand kui Eesti uinamuina pealinnast.



Kaader põnevusseriaalist "Merivälja". Foto: TV3.

laupäev, 20. mai 2017

Ungru Resto & Külalismaja – kala tuleb otse merest ja toit hingest

„Siin elas vanasti see mõisnikust mereröövel ja nõukaajal oli laevastik metsa alla välja …“ – Kergelt svipsis ja rõõmsameelne kohalik külamees.

Hiiumaad väisates õnnestus linnupetet võtta sellises kohas nagu Ungru Resto & Külalismaja. Suuresadama vanas tollimajas asuvat restorani peavad noored väge täis mehed, kes ise on pärit küll mandrilt, kuid on võimelised kohaliku toidu eest iga kell võitlusesse astuma. Vähemasti tõestavad nad seda oma kokakunsti kaudu kaunis veenvalt.
Sõin hooajalist toitu – suitsutatud tuulehaug, karulaugupestoga maitsestatud pasta ja proovisin ka kohalikust kitsejuustust valmistatud kreemiga röstitud peeti. Kõik see maitses suurepäraselt.
Muidugi käis toidu juurde kohalik külm hiiu õlu, mida pruulitakse Kärdlas Hiiumaa pruulikojas. Valisin pilsneri ja seegi mekkis suurepäraselt.
Pärast einestamist võib ümbruskonnas teha väikese jalutuskäigu. Ajalooline paik on täis kontraste, alates nõukogude aegsetest sadamaehitistest ja lõpetades uhke kivist aidaga.
Kokkuvõtteks: Soovitan!

Toit *****
Klienditeenindus ****
Hinnatase ****
Asukoht ****
Vaatamisväärsused ****


esmaspäev, 8. mai 2017

RIP Statoil

Uuenenud tanklas seisavad leti taga kaks klienditeenindajat.

KT 1: Kas meil on midagi muutunud?
KT 2: Mina küll pole märganud.
KT 1: Palk on sama väike.
KT 2: Jah! Ülemused on ka samad.
KT 1: Ja bensiin 95E voolab ikka voolikust.
KT 2: Ja diiselkütust väljutatakse endiselt D-tähega torust.
KT 1: Sularaha tuleb ikka seina seest.
KT 2: Ja kohvimasin teeb samasugust kohvi.
KT 1: Tõepoolest, kõik on sama!
KT 2: Mis see meie tankla nimi nüüd oligi?
KT 1: Oota, ma jooksen välja ja vaatan!
KT 2: Oh, pole vaja, niikuinii on kõik sama.
KT 1: Ma ikka igaks juhuks üle ukse vaatan! … Tse … Tsi .. Tsö .. Kuule hoopis teine nimi on kui möödunud suvel!
KT 2: Ah, mida sa ajad! Ma ei ole küll märganud!
KT 1: Võib-olla mulle ainult tundus nii …
KT 2: Muidugi! Sul on hallutsinatsioonid. Oled end lolliks töötanud! Koosolekul öeldi, et uue omanikuga mitte midagi ei muutu.
KT 1: Ei muutu, siis ei muutu, nii ongi parem! Aga nimi oli ikka nagu teistsugune …
KT 2: Ära hakka! Vaata, klient tuleb! Tuttav lõust, ostab igal hommikul oma koerale ühe frankfurteri.
KT 1: Kui teeks nii, et täna ei müüks. Teeks teisiti! Kui kütust ei tangi, siis vorsti ei saa!
KT 2: Ah, jäta! Pole vaja midagi muuta!
KT 1: Hea küll, ma olen vist tõesti üle töötanud. Selline loll rahutus on peal nagu oleks midagi muutunud. Pean laskma perearstil rahusteid välja kirjutada.
KT 2: Oleks ka viimane aeg! Midagi ei muutu!

neljapäev, 20. aprill 2017

Kelle ema on rohkem ema?

Emadepäeva eel on avanenud järjekordne mädapaise ja moraliseerivad tädid on saanud tuule tiibadesse, korrates mantrat, et üks õige ema on see ja ainult see, kes on teinud ühe mehega palju lapsi ja need koos sama mehega palehigis puuduse ja kannatuste kiuste abielurannal üles kasvatanud.
Ühesõnaga, üksikemadele on koht kätte näidatud, pingutage palju tahate, olge kui head emad tahate, püüne peale te niikuinii ei saa.
Ma ei tea, kuidas on ikka ja jälle võimalik, et kunagised paadunud kommunistidel ja üleöö padurahvuslasteks muutunud inimestel lastakse valimatute sõnadega ühiskonda lõhestada ja teisi alavääristada. Kui Siiri Oviiri väljaütlemised emaduse teemal pole vihakõne üksikemade vastu, siis mis see on? Lihtsalt kahepalgelisus?
Ühelt poolt räägime eesti rahva väljasuremisest ja teiselt poolt saadame avalikult kümned tuhanded emad lihtsalt pikalt? Kõngege oma hallis argipäevas, sest te pole täisväärtuslikud?
Päris kole on vaadata, kuhu me oma sallivusega üksteise suhtes oleme välja jõudnud.
Ometi on iga laps ime ja iga ema vääriks tunnustust, kes on oma lapsed üles kasvatanud. Pelgalt peremudeli järgi inimesi headeks ja halbadeks lahterdama hakata pole küll kuigi tark tegu, aga jah, kust seda tarkust võtta, kui mõistus isegi eurosaadikuid kipub maha jätma.