Kohalikul poliitpõllul alustatakse külmunud maasse talivilja külvamist

Küllap on kõik poliitikahuvilised põnevil sellest, mis homme Keskerakonna kongressil juhtub ja kuidas möödub esmaspäevane peaministri umbusaldamine. Sotsialist Rainer Vakra rääkis eile ETV saates „Ringvaade“ nendest sündmustest nii õhinal nagu oleks tegemist epohhiloova perioodiga Eesti poliitikas.

Jah, eks paljud mõtlevad inimesed on tüdinenud Keski korruptsioonilõhnalisest seisuveest pealinnas ja stagneerunud Reformist – mõlemad erakonnad on üritanud iga hinna eest võimul olla, üks Tallinnas, teine Eestis. Selle tulemusena oleme saanud kaks riiki – ühe erakonnastatud rehepapliku ametnikkonnaga linnriigi ja ühe väikeriigi, kus võim on rahvast valgusaastate kaugusele eemaldunud. Võiks küsida, et kas me kahte Eestit tahtsimegi?

Muutused on toredad ja väga vajalikud, aga sisetunne ütleb, et korruptsioon, onupojapoliitika ja saamahimu on meie eliiti juba nii sügavale sisse juurdunud, et mõlemad lähipäevade poliitsündmused ei too endaga kaasa mingit paradigma muutust. Kohad lihtsalt mängitakse ümber ja kõik läheb vanaviisi edasi. Peatselt kuuleme jälle tagatubade kokkulepetest ja sellest, kuidas keegi on meepotist miljoneid kõrvale kühveldanud.

Tõsi, kui Ratas valitakse Keski esimeheks, jääb see erakond mõneks ajaks halvatuks – ei toimu ei head ega halba. Savisaare toiduahelas figureerijad jäävad passima, mis edasi saab – nad ei usu, et see on lõpp, kuna riskijulgust Rattal pole ja kõik oma seisukohad on ta viisaka inimesena nii roosaks nämmutanud, et vahel tekib küsimus, kas tal üldse ongi mingeid põhimõtteid. Seega, tema ei ole mees, kes platsi puhtaks lööb.

Midagi märkimisväärset ei juhtu ka peale peaminister Taavi Rõivase umbusaldamist, kuna opositsioon ei saa umbusaldamiseks vajalikke hääli kokku ja koalitsioonierakondadest pole lisa oodata. IRL sööb Reformi peost, kuna Parts on ju vaja ikkagi kontrollikotta saata ja sotsid ärplevad viimasel ajal lihtsalt niisama.

Kohalikul poliitpõllul alustatakse homme talivilja külvamist, aga paraku on maa juba külmunud ja lumega kaetud. Seega on vähe tõenäoline, et mõni seeme veel idanema läheb ja enne suurt talve võrsuda jõuab. Aga uut saaki oleks väga vaja. Väga. Eesti rahval terendab muidu ees näljaaeg, mida meie jonnakas vaim ei pruugi enam üle elada.