Mis oleks kui maksustaks hoopis säilitusaineid?

Tekkiva koalitsiooni suureks unistuseks näikse olevat käsi maiasmokkade taskusse pista ja seeläbi riigieelarvet turgutada.

Jutt rahva tervise eest hoolitsemisest on seejuures äärmiselt variserlik, sest magusamaks pole kuskil, kus seda on kehtestatud, magusatarbimist vähendanud. Küll aga on valitsus saanud riigieelarvesse juurde raha, millega valimislubadusi täita. Nii on see olnud näiteks meie põhjanaabrite juures, kus magusa maksustamine alul vähendas lühikeseks ajaks tarbimist, kuid siis kasvas see taas.

Mis kõige hullem, tootjad hakkasid isegi Soomes magusamaksust kõrvale hiilimise nimel kasutama igasugu toidukeemiat, et suhkrut asendada, tekitades sellega olukorra, kus inimeste tervis võib olla veel suuremas ohus.

Peale selle on väga raske maksustada tooteid, mida ei müüda pudelis – seetõttu on mitmetes riikides piirdutud kas imporditava suhkru või limonaadide maksustamisega.

Mõtlen, kas rahva tervise huvides ei oleks targem hoopis maksustada sünteetilisi säilitusaineid ja maitsetugevdajaid? Mõnes tootes polegi enam ehedat toorainet, vaid on üksnes igasugu E-d.

Säilitusainete maksustamine paneks tootjad mõtlema, enne kui saasta karpi ajama hakkavad. Tarbijad pöörduksid aga naturaalsema ja tervislikuma toidu poole.

Seejuures võib ju maksustada mõõdukalt ka suhkrut. Kui ikka tuleb isu limpsi luristada, siis leiab selleks raha, kui pudel on ka paarkümmend senti kallim.

Naatriumglutamaadi müük ühes Vietnami kaubanduskeskuses.