See on ammu teada tõde, et Saaremaa inimesed ei ole
geneetiliselt päris samad kui mandrieestlased. Saarlastes voolab viikingite ja
kangete laevasõitjate verd ning nende tegevuses on hoogu, suure maailma
asjadest arusaamist ning oskust tulevikku vaadata. Mandril seevastu on palju nahahoidjaid,
kes tahavad surmani rahulikult oma mätta otsas istuda ja kellesugustele
mererahvas on ajast aega käinud pütisilku müümas.
Vähemalt selline mulje praegusest haldusreformi käigust
jääb. Saaremaal löödi seljad kokku ja säilib ilusa ajaloolise nimega
omavalitsusüksus. Mandril aga käib kõva susserdamine küll liitumiste teemal,
küll uute omavalitsuste nimede teemal. Mõnes kohas on sellised nimed välja
mõeldud, et vanem põlvkond peab nende hääldamiseks ja päheõppimiseks uuesti
koolis käima hakkama.
Kusjuures kõik see jama ei käi mitte inimeste heaolu nimel,
vaid olemasoleva nomenklatuuri töökohtade säilimise eest.
Loodan ühel hommikul ärgata Eestis, kus on 15 valda. Sellest
on meie väikesele rahvakillule küll ja veel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Enne mõtle, siis ütle! Aitäh!