„Grupp aktiviste on ligi pool aastat töötanud selle nimel, et
luua veel sel aastal Eestimaa Rahvaste Partei (ERP) (Партия Hародов Эстонии,
ПНЭ), millega minna 2019. aasta riigikogu valimistele.“ – Delfi, 06.01.2017
Kui mu mälu ei peta, siis on siinne vene kogukond üritanud
terve Eesti iseseisvusaja organiseeruda ja poliitikas end maksma panna, kuid
mitte midagi ei ole sellest välja tulnud.
Esiteks ei ole Eestis elavad venelased üks amorfne mass nagu
eestlased neid enamasti kipuvad nägema, vaid läbilõige ühiskonnast, alates tööstuslumpenist
ja lõpetades kõrgintelligentsiga. Väga raske on siin ühishuvi luua.
Teiseks ei toimi meil võimuvertikaal nagu Venemaal ja jumal
tänatud, et Eestis ei ole veel võimalik bojaaride, kuberneride ja oligarhide
kombel endale võimu lihtsalt osta, kuigi sarnaseid katseid, kus poliitikasse
üritatakse sekkuda suure rahaga näeme oma erakondade näol mitmeid.
Aga fakt on ka see,
et peale Keskerakonna viimast kongressi on vene valijad jäänud natuke ripakile,
ega usalda Keski valitud suunda. Yana Toom püüab küll meeleheitlikult tõmmeldes
Lasnamäge oma selja taga hoida, kuid selleks, et reaalset alternatiivi pakkuda,
peaks ta Brüsselist ära tulema.
Seega, nagu sügisel sai ennustatud, radikaalseim osa
venelastest ihkavad luua oma parteid. Nüüd on see hetk käes ja vaatame, kuidas see
mõjub meie poliitmaastikule. Pole võimatu, et venelased tõusevad kiiresti
tegijate hulka, sest kui vaadata Vabaerakonna kampsunite sussisahistamist ja
Irli kadumist, siis on ruumi küll, kus paugutada. EKRE-le aga tekib suurepärane
võimalus vastandumiseks ja erakonna mõju kasvatamiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Enne mõtle, siis ütle! Aitäh!