Euroopa Liidu üks väravatest ei tööta enam puldiga

Eile toimus Türgis referendum, kus napi võidu 51,3 protsendiga noppis põhiseaduste muutmist toetav leer. Nii napp võit tähendab sellise „kuumaverelise“ riigi jaoks muidugi alustuseks sisepoliitilisi probleeme, aga nagu president Recep Tayyip Erdoğan on näidanud, suudab ta vajadusel jõudu kasutades opositsiooni nurka suruda ja võimalikud mässud aitavad seda ainult jõhkramalt teha.

Referendumi tulemusel laienevad Türgi riigipea võimu piirid ja tal on võimalik kogu riigi ametnikkond endale allutada, jäädes võimule teatud kombinatsioonis isegi 2029. aastani.

Euroopa Liidu riikidest kostub küll hääli, et nii ikka ei kõlba demaokraatiast taganeda, kuid paraku pole Türgi ladvikul sellest sooja ega külma – eks nendelgi ole oma Osmani impeeriumi ihalus veres.

Kõige suurem probleem on aga see, et Türgi pole viimaste arengute valguses enam Euroliidu täisliikmeks saamiseks kõlbulik ja autoritaarsusele kalduv Erdoğan ei ole enam Brüsselist juhitav. Moslemimaailma üks suurimaid väravaid Euroopasse hakkab nüüd päris kindlasti avanema ja sulguma Erdoğani suva järgi ja see saab olema ühtlasi veel suuremaks argumendiks miljardite eurode väljapressimiseks EL-i maksumaksja taskust.
Teisalt ootavad ees põnevad ajad, sest oleme oma liidu piirile saanud ühe põikpäise isevalitseja, kelle tegelikke ambitsioone me veel ei tea. Seniks aga kena puhkust neile, kes seda veel Türgi kuurortites veedavad.

Loe ka "Lõpuks otsustab Euroopa saatuse ikka mõni idioot".